Alustame väikese postituste sarjaga, kus vaatame väikeettevõtja võimalusi kulusid kokku hoida.

Selles postituses keskendun käibemaksu temaatikale, mis võib alguses noorele ettevõtjale keeruline tunduda. Kui aga veidi süveneda, siis ilmnevad tegelikult päris lahedad võimalused, kuidas hoida kulusid madalal ja teha äri efektiivsemalt. Siinkohal toon ära mõned mõtted ja nipid, mida olen ise korduvalt rakendanud.

Kas hakata käibemaksukohuslaseks või mitte?

Alustuseks küsi endalt – kes on minu kliendid? Kui need on MTÜ-d, eraisikud ja FIE-d, siis on võib-olla mõistlikum jätkata käibemaksuvabalt. Põhjus on lihtne – kui oleksid käibemaksukohuslane, kaotaksid sinu kliendid käibemaksu makstes 20% oma rahast (kuna nemad enamasti ei ole käibemaksukohuslased, ei saa nad sinule makstud käibemaksu ka riigilt tagasi küsida – lihtsalt 20% hävingut).

Lisaks klientidele vaata asja ka oma mätta otsast. Kui sa ostad sisse teenuseid ja kaupu peamiselt käibemaksuga, siis oleks tegelikult pöörane kogu see käibemaks ise alla neelata. Käibemaksukohuslasena saad selle käibemaksu aga riigilt tagasi küsida.

Siinkohal on hea teada, et maksuameti viimase aja praktika kipub olevat selline, et uutele firmadele, kellel ei ole veel suurt müügitulu (ja seega ka käivet) ei anta mõnikord võimalust käibemaksukohuslaseks registreeruda. Põhjus on ilmselt selles, et kui sina ei küsi käibemaksu tagasi, siis jääb ju riigi masinavärki rohkem raha.

Oluline on teada, et käibemaksukohuslasena tuleb iga kuu 20-ndaks kuupäevaks Maksuameti lehel käibemaksu deklaratsiooni täita. Siin peab olema kohusetundlik, muidu saad viivist maksta. Samas puudub just see kohustus firmalt, kes majandab ilma käibamaksukohusluseta.

Kahe firmaga opereerimine

See on tegelikult lihtne võimalus lahendamaks eelmise punkti dilemmat. Üks firma on käibemaksuvaba ja toimetab ainult käibemaksuvabade firmadega. Teine firma aga kaupleb käibemaksukohuslasena täies ulatuses teiste käibemaksukohuslastega. Siin peab muidugi ise järge ajama, et kulud-tulud erinevate ettevõtete vahel väga segamini ei läheks. Selline žongleerimine ei meeldi aga väga maksuametile. Seega peab olema valmis, et sihikindlad ja nõudlikud daamid tulevad dokumente uurima.

Käibemaksu jagu odavam elu.

Ma ise jagan oma ettevõtete rahad kahte ossa: kallis raha (s.o. palgaraha) ja odav raha (s.o. dividendid ja ettevõtte rahad). Väga kallis on maksta kõiki oma kulusid palgarahaga. Lihtsalt võib meelde jätta, et suurusjärgus 100 eurot palka rahakotis tähendab ettevõtte jaoks umbes 180 euro suurust kulu. Kõige lihtsam on arvutada nii, et kui tahad mingi summa palka välja maksta, siis korruta see kahega ja saad teada, palju see su ettevõttele tegelikult maksma läheb. See võib olla aga väga suur finantsiline koormus, eriti alustavale ettevõttele.

Kui sa oled oma firma ainus omanik, siis on väga lihtne moodus raha säästmiseks panna võimalikult palju oma kulusid ettevõtte kuludesse. Siin on muidugi reegel, et sa pead leidma mõistliku põhjenduse kulu tegemiseks ja seose ettevõtlusega. Näiteks naaritsanahast kasukas ühekordse kontorikuluna ükskõik millises ettevõttes on muidagi kahtlane ja raskesti põhjendatav. Samas, näiteks kite-surfi varustus on täiesti põhjendatud investeering põhivarasse firmas, mis tegelebki ekstreemspordi ürituste korraldamise, sporditarvete rendi või vastava koolitusega.

Elementaarne on võtta firma kontori- ja sidekuludesse näiteks mobiil, internet, kütusekaart ja kodukontori puhul korteri kommunaalkulud. Samuti sobivad hästi kontorikuludesse investeeringuna või väikevahenditena fotokad, arvutid jne. Kui maksid nende teenuste ja kaupade ostmisel käibemaksu, saad selle nüüd riigilt tagasi küsida. Jällegi on vajalik, et suudad kulu seostada ettevõtlusega.

Loodan, et leidsid siit uusi mõtteid. Anna teada, kas sina oled käibemaksukohuslane või mitte ja miks?

Kommentaar (03.03.15):
Maksuameti juhtkonnale on antud ülesanne koguda maksuraha, mis on õigusriigis igati normaalne, ja seda korraldatakse kohati päris äärmuslike võtetega, mis on inimõiguste ja ärisaladuse piiri peal. Pean silmas arvete registreerimist EMTA portaalis ja tööautode pildistamist spordiklubide ees. Selline ettevõtjate piiramine ja töö juurde tegemine, ei tee kindlasti hea tervikuna ja ei lihtsusta ettevõtluskliimat. Ilmselt EV President ja Õigluskanstler veidi ametnikke korrale kutsuma. Muidu järgmised sammud on juba päris ulme valdkonnast.