Juba mõnda aega saab Eestis kasutada ettevõtlusega alustamiseks võrdlemisi uut ja alternatiivset võimalust – avada ettevõtluskonto. Järgnevalt vaatame lähemalt, mis see on, kellele see võiks sobida ja kuidas see erineb traditsioonilistest ettevõtlusvormidest. 

Ei viitsi pikalt lugeda? Kiire ülevaade:

Järgnevates lõikudes sukeldume teemasse juba süvitsi, kuid siin on kiire ülevaade põhilisest.

Plussid

• Väga lihtne avada ja kasutada
• Puudub vajadus raamatupidamise järele
• Maksud arvestatakse ja tasutakse automaatselt
• Alustamine ei maksa midagi – puuduvad riigilõivud ja osakapitali pole ka tarvis 

Miinused

• Puudub võimalus kasumist kulusid maha arvestada
• Lubatud aastatulu on piiratud – alates 40 000€ tuleb siiski luua äriühing
• Pakkudes teenust äriühingule, võib temale tulla üllatusena täiendava tulumaksu maksmine
• Puudub võimalus end töötuna arvele võtta

Mis on ettevõtluskonto?

Ettevõtluskonto on võrdlemisi uus võimalus, mis lubab alustada ettevõtlusega või teha juhutöid muretsemata raamatupidamise või maksude pärast. See lubab eraisikul osutada teenust ja selle eest ka tasu saada, samas ei ole tarvis teha raamatupidamist ega maksuarvestust. Kui teenuse osutamise eest tehakse makse ettevõtluskontole, siis saadab pank selle kohta info Maksu- ja Tolliametile ja eraldab laekunud summalt ka maksud. Seejärel jõuab ettevõtluskontole juba maksustatud summa, mida saab vabalt kasutada, nagu tavalisel pangakontol olevat raha. 

Üks vägagi lihtsustatud näide:

Mati Maasikas lõhub tädi Juta puud ära ja küsib selle eest 100 eurot. Tädi Juta teeb 100-eurose ülekande Mati ettevõtluskontole.

Mati ettevõtluskontole jõuab 80 eurot, st 20% läks automaatselt Maksu- ja Tolliametile. Seda kaheksatkümmet võib Mati kasutada milleks iganes.

Kui suur osa maksudele läheb?

Maksud eraldatakse järgnevalt:

• kui ettevõtluskontole laekub kalendriaasta jooksul kuni 25 000 eurot, on maksumäär 20%.
• kui ettevõtluskontole laekub kalendriaasta jooksul 25 000 kuni 40 000 eurot, on maksumäär 40%.

Kui ettevõtluskontole laekub kalendriaasta jooksul üle 40 000 euro, on ettevõtjal kohustus end äriregistris ettevõtjana registreerida ja Maksu- ja Tolliametis käibemaksukohustuslasena registreerida. Näiteks võib luua osaühingu või tegutseda FIEna. Sellega kaasnevad loomulikult ka kohustused raamatupidamise ja maksuarvestuse osas, mida ettevõtluskonto puhul ei ole.

Maksud jagunevad järgnevalt:

Kui füüsilisel isikul on kogumispensioni kohustus, siis jagatakse maksud 55 osaks:

• 20/55 maksust tulumaks,
• 33/55 maksust sotsiaalmaks,
• 2/55 maksust kohustuslik kogumispensioni makse.

Kui füüsilisel isikul ei ole kogumispensioni kohustust, siis jagatakse maksud 53 osaks:

• 20/53 maksust tulumaks,
• 33/53 maksust sotsiaalmaks.

Aga selle kõige pärast ei pea sina muretsema, ettevõtluskonto puhul arvutatakse ja arveldatakse see kõik sinu eest.

Ettevõtluskonto loomine – lihtne nagu üks-kaks-kolm

Ettevõtluskonto avamist võimaldab käesoleva postituse kirjutamise ajal ainult LHV Pank. Kas ja millal teised pangad seda pakkuma võivad hakata, ei oska ette ennustada.

1. Kui sul seda veel pole, siis ava pangakonto LHV pangas.
2. Ava LHV pangas ettevõtluskonto.
3. Oled valmis ettevõtlusega alustama.

Nii lihtne see ongi. Kogu protsess võtab kiirete näppudega (ja varasemalt läbi loetud kasutustingimustega) aega vaid loetud minutid.

Kui OÜ loomise puhul on võimalik osakapitali maksmine tulevikku lükata, siis ettevõtluskonto puhul ei ole osakapitali vajagi. Samuti puudub ettevõtluskonto avamise puhul riigilõiv, mis OÜ loomise puhul on enamasti 190 eurot. Lisaks on vajalik veel OÜ-le pangakonto tegemine, mis võib omakorda mõned päevad aega võtta.

Ettevõtluskonto puhul võid omale ka ettevõtluskontoga seotud pangakaardi tellida, mis jõuab sinu postkasti mõne päevaga, kuid konto ise on valmis kasutamiseks koheselt.

Kuidas kasutada ettevõtluskontot?

Oletame nüüd, et sa oled edukalt hakkama saanud ettevõtluskonto loomisega ja oled valmis teenust osutama. Kuidas edasi käituda?

Kujutame näiteks ette, et Tädi Juta tahab müüa omakootud villaseid kindaid. Kauba müügiga on asi eriti lihtne. Jutal on olemas ettevõtluskonto ja esimene paar kindaid hakkas juba kellelegi silma. Juta ei peagi muud tegema, kui andma ostjale oma kontonumbri ja küsida oma soovitud summa. Kui Juta kindad maksavad 10€, siis tema kontole jõuab 8€ (või 6€, kui ta suudab aastas müüa üle 25 000€ väärtuses kindaid). Selle summa eest võib Juta omale nüüd leiba, vorsti ja juustu osta. Kui klient maksab sularahas, siis peab Juta ise selle kümme eurot oma ettevõtluskontole kandma – ka sel juhul jõuab kontole vastavalt kas 8 või 6 eurot. 

Kui aga keegi tahab eritellimusel kindaid, siis võib olla tegu teenuse osutamisega, misjuhul on mõistlik sõlmida ka leping. Tehniliselt sobib ka suuline leping, kuid kirjalik leping on alati kindlam. Ülejäänu toimib samamoodi, nagu kauba müügi puhul. Raha kontole, kaup või teenus kliendile ja ongi kõik. Raha, mis on su arvel, on kasutada sinu oma soovide ja tahtmiste järgi ja kellelegi enam millestki aru andma ei pea – kogu aruandlus toimub automaatselt summa laekumisel ettevõtluskontole.

Kui sinu teenust või kaupa ostetakse tihti kaardiga, siis pakub LHV ka ettevõtluskontole makseterminali võimalust. 

Kellele on ettevõtluskonto kasulik, kellele mitte?

Kokkuvõtvalt – kui su tegevus ei too sulle olulisi kulusid, st. osutad peamiselt teenust või müüd väheses koguses omatoodangut, siis on ettevõtluskonto hea valik. Mõneks näiteks võiks tuua lapsehoidjad, kunstnikud, tõlkijad, disainerid, ehitajad (kui materjali katab teenuse ostja) jne.

Ettevõtluskonto ei ole hea valik neile, kelle tööga kaasnevad märkimisväärsed kulud. Näiteks autojuht peab teenuse osutamiseks kütust ostma ja see kulu on teenuse müügist saadud tuluga võrreldes tihti päris suur. Samamoodi ei ole ettevõtluskonto hea kauba edasimüügiks, kuna kauba omahind on tavaliselt edasimüügi puhul väga suur kulu, ja kuna neid kasumist maha arvestada ei saa, siis ettevõtluskonto omaniku kasum langeb märkimisväärselt.

Ülaltoodud näide näide oli seetõttu hea – Matil on oma vana hea kirves, mida ta naabrite puude lõhkumiseks kasutab. Kui Mati peaks iga järgmise kliendi tarbeks uue kirve ostma või teise Eesti otsa sõitma, läheks üsna suur summa ka kulude peale ning tal oleks mõistlikum mõelda OÜ või FIE peale, et saaks ettevõtte kulude pealt maksud maha arvestada ning seeläbi vähendada maksustatavat summat. EMTA lehel on välja toodud hea näide just sellisest olukorrast, kus rahasääst oleks OÜ teed minnes märkimisväärne.

Tasub ka meeles pidada, et ettevõtluskontot kasutades ei saa olla käibemaksukohustuslane ja ettevõtluskontot ei saa luua, kui juba tegutsed FIEna samal või sarnasel tegevusalal.

Mida peaks teadma, kui tahta pakkuda teenust juriidilisele isikule?

Kui pakud ettevõtluskonto kaudu äriühingule teenust, siis äriühing peab arvestama ka sellega, et tal tekib täiendav tulumaksukohustus, määras 20/80, mis teeb äriühingule tehingu maksumuse võrdseks tavapärase töösuhte maksukoormusega. See tähendab natuke raamatupidamist äriühingule, kes sinult kui ettevõtluskonto omanikult teenust võtab. Küll aga ei kehtestu täiendav tulumaksukohustus kauba müümise puhul.

Äriühingul tekib täiendav tulumaksukohustus (20/80) olukorras, kus ettevõtluskonto asendab töölepingut, käsunduslepingut, töövõtulepingut või muud võlaõiguslikku teenuse osutamise lepingut. See tähendab, et kui tellid Mati Maasikalt muruniitmise teenust oma ettevõtte hooneesisele, siis tuleb maksta täiendavat tulumaksu. Kui Mati Maasikas küsib oma teenuse eest 100€, siis äriühingu kogukulu sellises olukorras oleks 125€. Selle peale ei pruugi aga äriühing kohe esimese hooga tulla, kui pole varasemat kogemust ettevõtluskontole maksmisega. Samas kui teenuse saajaks on ettevõtte töötaja ja tegemist on töötajale tööalase kulu hüvitamisega, siis täiendava tulumaksu kohustus ei kehtestu. Lihtne näide siia oleks töötaja tööalase sõidu hüvitamine sõidujagamise teenusega nagu näiteks Bolt või Uber.

Kuidas mõjutab ettevõtluskonto füüsilise isiku tuludeklaratsiooni?

Ettevõtluskontole laekunud ettevõtlustulult ei ole õigus teha füüsilise isiku tuludeklaratsioonis mahaarvamisi (näiteks maksuvaba tulu, eluasemelaenu intressid, koolituskulud). Samuti ei arvestata ettevõtlustulu maksu tulumaksu osa füüsilise isiku tuludeklaratsioonis tasutud või kinnipeetud tulumaksuna. Samas on oluline arvestada, et ettevõtluskontole laekunud summad, millest on maha arvatud sotsiaalmaksu osa, lähevad arvesse füüsilise isiku aastatuluna ja mõjutavad seeläbi füüsilise isiku maksuvaba tulu summa suurust. Need viimased kaks keerulist lauset võivad tähelepanematule inimesele natuke ohtlikuks saada.

Näiteks kui sinu aastatulu on 14400€ ja maksuvaba tulu on 6000€, ning teenid ettevõtluskonto kaudu 3600€ lisa, siis tuludeklaratsiooni esitades selgub, et sinu tulumaksuvabastus on vähenenud 2000€ võrra.

Et maksuvaba tulu summa ei väheneks, peabki jääma aastatulu (koos ettevõtluskonto tuluga) alla 14400€ piiri. Sellest edasi hakkab maksuvaba tulu langema, kuni 25200€ aastatulu puhul langeb see täiesti nulli.

Maksuvaba tulu arvestamisest on põhjalikult kirjutatud EMTA lehel.

Maksuvaba tulu kalkuleerimiseks on hea abivahend siin.

Kui mõtled ettevõtluskonto peale selles kontekstis, et mõned korrad aastas tekib sulle mingi teenuse või kauba eest rahaline laekumine, siis on täiesti mõeldav variant ka need tulud lihtsalt füüsilise isiku tuludeklaratsioonil esitada ja siis vastavad maksud maksta. Samas on ettevõtluskonto eeliseks siinkohal jällegi see, et ei pea ise arvestust pidama ja vajalikud maksud makstakse jooksvalt, neid ei pea maksude maksmise ajani kuskile kõrvale panema.

Kas ettevõtluskontoga on mul õigust ravikindlustusele?

Ettevõtluskonto omanikul on ka õigus ravikindlustusele, kuid seda teatud tingimuste täitmisel. Täpsemalt peab igakuiselt laekuma ettevõtluskontole vähemalt 1485 eurot. Seda siis juhul, kui füüsilise isiku tegevus toimub ainult läbi ettevõtluskonto. Sellise järelduseni jõuame seekaudu, et ravikindlustuse saamiseks on vaja maksta sotsiaalmaksu vähemalt sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse jagu, ehk 192,72 eurot. Sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 33% sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse kuumäärast, mis 2021. aastal on 584 eurot. 

Töötus ja ettevõtluskonto

Usun, et nii mõnelgi Eesti töötul on tekkinud pähe mõte, et sooviks töötuna arvel olles midagi produktiivset teha ja seeläbi ka mõni euro teenida. Ettevõtluskonto võib pealtnäha tunduda selliseks väikesemahuliseks tegutsemiseks üsna mõistlik. Kahjuks leiame tingimusi lugedes kähku lõigukese, mis teatab, et päris nii see ei ole.

LHV lehel, korduma kippuvate küsimuste sektsioonis, on kirjas järgmine: “Vastavalt Tööturuteenuste ja -toetuste seadusele ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta osutab teenust või müüb kaupa ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses, seega ettevõtluskonto lepingu sõlmimine lõpetab töötuna arvel oleku.”.

Natuke lihtsamini sõnastas selle lause Eesti Töötukassa kommunikatsioonijuht Annika Koppel – “Ettevõtluskonto avamise lepingu sõlmimisel kannab Maksu- ja Tolliamet LHV Pangalt saadud kliendi andmed töötamise registrisse – lihtsustatult öeldes tähendab see, et ettevõtluskonto on võrdsustatud töötamisega”.

See aga tähendab, et juba ettevõtluskonto avamine lõpetab töötuna arvel oleku, ka juhul kui ühtegi reaalset tehingut ei ole toimunud või konto on avatud olnud kasvõi minuti. Kui oled töötu ja su leiva toobki ajutiselt lauale töötutoetus, siis mõtle enne ettevõtluskonto avamist – kas oled piisavalt ettevõtlik, et sellest oma leib teha?

Kui oled töötu ja oled oma agaruses ettevõtluskonto juba valmis teinud, ilma eelnevat teadmata, siis kogemus näitab, et mõistlik on sellest koheselt ka oma Töötukassasse teada anda. Neil on kindlasti hea meel, et oled olnud aktiivne oma olukorda parandama, kuid kahjuks on LHV omalt poolt juba sinu andmed Maksu- ja Tolliametile saatnud ja Töötukassa süsteemis registreerub see töötamisena. Kuigi iga olukord on erinev, siis enamasti on võimalik Töötukassaga koos leida olukorrale lahendus, et kogemata raskel ajal sissetulek ei kaoks.

Kas ja kuidas ettevõtluskontot kasutades arveid esitada?

Kuigi ettevõtluskontot kasutades ei ole kohustust arveid teha, võib see siiski olla mõnel juhul abiks, kas siis teenuse osutamise puhul raha küsimisel või teenuse tellijale võib see mugav olla kulude tõendamisel. Viimasel juhul sobib tegelikult ka lihtne väljavõte pangast ehk maksekorraldus.

Kuna ettevõtluskontot kasutades oled sa siiski eraisik, siis keegi sinult arvet nõuda ei saa. Ja kui sa siiski otsustad arve esitada, siis on see õiguslikult lihtsalt ostu-müügileping, mis on natuke ebatavalise vormindusega. Seetõttu peavad ka arvel vastavalt raamatupidamisseadusele teatud andmed kirjas olema. Allpool on need mugavalt välja toodud, eriti olulised on meie kontekstis punktid 1 ja 4.

Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed:

1. dokumendi nimetus ja number;  
2. koostamise kuupäev;  
3. tehingu majanduslik sisu;  
4. tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);  
5. tehingu osapoolte nimed;  
6. tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;  
7. majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;  
8. vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6–8 sätestatud nõuet ei kohaldata algdokumentidele, kui nendes punktides nimetatud andmed on kajastatud vastavate algdokumentide alusel koostatud koonddokumendis.

(3) Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5 ja 6 nõutavaid rekvisiite algdokumendi koostaja nimi.

(4) Elektroonilisel kujul säilitatavaid algdokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada.[RT I 2005, 61, 478 – jõust. 01.12.2005]

Üks lihtsamaid teenuseid arvete, sh e-arvete, koostamiseks on loomulikult Sliptree, kus arve võib valmis saada kuuekümne sekundiga. Et selles veenduda, tee omale konto ja esimesed 14 päeva on prooviks täiesti tasuta!

Lõpetuseks

Ma näen, et ettevõtluskonto näol tehti Eesti väikeettevõtjate jaoks samm õiges suunas. Nagu Sliptree on lihtne lahendus murevabalt arveid teha, on ettevõtluskonto näol loodud lihtne võimalus murevabalt ettevõtlusega tegeleda. See ei ole kaugeltki universaalne lahendus, vaid pigem teenib oma kindlat eesmärki ja teeb seda hästi. See võimaldab ettevõtlikul eraisikul oma oskustega seaduslikult leiba teenida ja seda ilma raamatupidamise pärast muretsemiseta, mis on ilmselt üsna paljudele takistuseks.

Lihtsa ühemehe-ettevõtluse lihtsustamine toob kindlasti turule kaasa teenuste variatiivsust ning tõstab mõnel alal konkurentsi. Loodan, et see blogipostitus oli abiks ettevõtluskonto osas selguse saamisel!

---

Allikad:

• Lugeja küsib: miks ei saa ettevõtluskonto omanik töötutoetust, ega töötuna arvel olla?
• Keskmine brutokuupalk
• Sliptree: Arvete koostamine on käkitegu
• Füüsilise isiku ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamine
• Ettevõtluskonto
• Riigiasutustele saab peagi saata vaid e-arveid – mida peaksid väikeettevõtjana teadma sina?
• 2020. aastal tõuseb sotsiaalmaksu miinimumkohustuse aluseks olev kuumäär | Maksu
• Ettevõtluskonto või osaühing – mis on ettevõtjale kasulikum?
• Maksuvaba tulu arvestamine
• Raamatupidamise seadus