Alustavale ettevõtjale on tihti esimeseks peavaluks tööpaiga küsimus. Õigupoolest rida küsimusi. Proovin anda mõned mõtted, kuidas võiks odavamalt korraldada freelancer’i elu.

Kodukontori teema käsitlemisel on suur eeldus, et kodus on eraldi ruum või kodused on töö ajal kodust ära ja saab rahulikult toimetada.

Esiteks ei pruugi olla kodukontori aadress üldsegi mitte sama registris oleva aadressi või postiaadressiga. Õnneks saadetakse tigupostiga järjest vähem arveid – seega loodetavasti postiaadress ei ole enam viie aasta pärast üldse teema. Nimelt võib täiesti rahulikult olla kontori aadress midagi muud kui see, mida sai ettevõtte registreerimisel märgitud. Registri aadress võib vabalt olla ka büroohotelli aadress (Eestis pakuvad sellist teenust Petrasol, Regus ja Ülemiste City), kusjuures reaalne töötegemine toimub hoopis kodus.

Juhul, kui ma teen oma tööd kodus, oleks otstarbekas jagada kulusid ja seetõttu kokku hoida kallist st palgaraha. Mis siis võiks olla kontori kulu? Loogika on tegelikult lihtne. Kui suudad põhjendada, et kulu on kuidagi seotud ettevõtlusega, siis ongi tegu kontorikuluga.

Hästi sobivad sidekulud. Maksuamet võib sellest filosoofiast muidugi pöördesse minna. Nendepoolsete küsimuste korral peab lihtsalt enesekindlalt põhjendama, et teedki ainult firma telefonikõnesid ja arvutiga ei surfa niisama Facebookis.

Kommunaalarvete puhul oleks hea rakendada näiteks 50:50 proportsiooni. Pool on kodu ja pool on firma kontori kulu. See tähendab, et firma maksab aasta jooksul kõik kommunaalarved ja saab isegi käibemaksu tagasi ning aasta lõpus teeb ettevõte eraisikule (ehk siis sulle) ühe käibemaksuga arve, kus rakendabki proportsiooni. Kusjuures ega selle arve maksmisega ei ole tuline kiire, sest kasumiaruandes kajastub see laekumata tuluna.

Vabakutselisel on ka mööbli ostmise kulu jagamine 50:50 täiesti põhjendatud. Pool aega istud toolil töötajana ja pool aega vaatad jalgpalli. Oluline on teha ettevõttes sisekorra eeskirjad, kus oleks mõistlik just need samad suhtarvud ja ettevõtlusega seotud kontorikulud iseendaga kokku leppida ja loetleda.

Samuti sobib proportsiooniga võtta ettevõtte kulusse nt. korteri rent. Õigupoolest siis võiks juba alguses teha rendileping firma nimele. Siinkohal tuleb üle saada kiusatusest panna kogu rendi kulu firma arvele. Sest kui perega elad korteris, siis võib hiljem maksuinspektorile olukorra selgitamine keeruline osutuda.

Loodan, et andsin mõned uued mõtted raha kokku hoidmiseks. Nagu näha, on ettevõtja elu mitmeti odavam kui eraisiku oma. Anna teada, kas sina töötad kodus ja kuidas oled seni kodukontoriga majandanud?

Lisaks lugemist:

• Siin on veel artikkel kohtu käimisest maksuametiga. Osa sellest pikast kohtusaagast räägib ka kodukontori tarbeks soetatud asjadest.
• Kui keerulisem teksti ei kohuta, siis võib saada siit head lugemisainet Äripäevast ja kohtulahendist.
• Lisaks võid lugeda koos viidetega seadusele artiklit.
• rmp.ee foorumis on avanenud arutelu selle üle, kas ja kuidas võib kulusid jagada. Väga lahe.  Mina teen enda ettevõtte otsused tihti raamatupidajaga ja isegi EMTA juristiga eelnevalt konsulteerides. Ei viitsi pärast ametnikega jahmerdada.
• Peep Laja kirjutas asjaliku loo “8 nõuannet kodukontori korraldamiseks”