Ettevõtte äriplaan on vajalik mitte ainult rahastuse leidmiseks (EAS, PRIA, pank), vaid eelkõige iseenda jaoks – et mõelda läbi plaan, kuidas oma äri käima tõmmata. Seega on tegu väga praktilise dokumendiga, mille eesmärk on mõelda läbi äriidee erinevad osad enne, kui reaalselt tegutsema hakkad. Tulemusena võid vältida suurt ämbrisseastumist või leida unistuste äri.

Alustuseks tee salvrätiku peal lihtne tasuvusuuring

Iga äri eesmärk on omanikule kasumit teenida. Seetõttu soovitan, et tee kasvõi kohvikus olles paberrätikule mõned lihtsad arvutused – kas sinu mõttel üldse on rahalist jumet? Alusta sellest, et nuputa välja võimalik müügitulu ja kõik kulud. Kui müügitulu on suurem kui kõik kulud, siis on mõtet ideega edasi tegeleda.

Siinkohal väike hoiatus: alustavate ettevõtjate tüüpiline ämbrikolin on see, et müüki ennustatakse kaks korda suuremaks ja kulusid hinnatakse kaks korda väiksemaks. Et sellist ehmatust ennetada, oleks mõistlik näidata arvutusi kogenud ettevõtjale. Ära karda, et su idee varastatakse või et jääd naerualuseks. Tõesti, äriinimene võib öelda, et arvutused on vigadega ja ei arvesta kõiki asjaolusid, aga see ongi hea õppimine.

Niisiis on hea, kui saad paberile otseselt müügiga seotud kulud (nt. kauba ostmine tarnijalt, müügiboonusega seotud kulud jne) ja püsikulud (nt. sidekulud, kontor, põhipalgad ja maksud). Müügihinda on võimalik määrata olemasolevate konkurentide hinnakirjade põhjal. Kate ehk müügihinna ja müügikulude vahe peaks olema nii suur, et kataks veel lisaks kõik püsikulud ja tekitaks mõistliku kasumi.

Seega kõvasti arvudega mängimist ja arvutamist, ilma milleta sarnaneks äriga alustamine mõttega minna Tartu maratoni sõitma ilma ettevalmistuse ja varustuseta. Ainult usk oma heasse tootesse ei aita.

Väga levinud ja väga libe tee on see, et hakatakse teenust või toodet müüma veidi soodsamalt kui turul keskmiselt. Sealjuures ei ole enamasti välja arvutatud, kas selline tegevus on jätkusuutlik. Väike rusikareegel: kui sa ei saa palgata enda asemele teist inimest sinu eest teenust osutama, siis on teenuse müügihind liiga odav. Halvemal juhul võib nii tekkida lausa nõiaring: tellimused on tarvis täita, aga ei saa kedagi appi palgata.

Kes on sinu klient?

Äriidee kujunedes on eriti algusepoole levinud usk, et minu toode või teenus sobib kõikidele. See on okei, aga ainult alguses – sa peaksid suutma välja mõelda võimalikult kitsalt segmenteeritud sihtgrupi, kellele müüa. Oluline on saada klient nii täpseks, et talle oleks võimalik panna nimi ja luua nägu, suunata talle pakkumisi, veebilehe sisu ja blogipostitusi.

Miks? Sellepärast, et kitsa sihtgrupi ootusi täita on palju lihtsam, kui üritada olla kõigile meelepärane. Lisaks on sul oluliselt lihtsam leida turunduskanalid ja  -sõnumid, mida kasutada.

Keegi ei taha olla osa massist. Kõik me oleme erilised. Hea tulemus on see, kui oskad hoobilt öelda, et sinu klient on näiteks naisterahvas, vanuses 30+, keskmisest jõukam ja loeb ainult ajakirju Diivan ning Eramu. Või hoopis kodukontoris töötav iPhone’i kasutav disainer. Nii oskad leida reklaami teekonna nende inimesteni ja ei pea universaalse võrguga ookeanil kalu püüdma.

Turu-uuring tasuta või ülisoodsalt

Turu-uuring kõlab suurelt ja alustavale ettevõtjale ülejõukäivana. Kas tõesti? See võis olla nii veel 10 aastat tagasi, aga täna on võimalik igaühel teha tasuta turu-uuringut. Kuidas? Sinu kliendid ja konkurendid on kõik internetist leitavad.

Alusta sellest, et kirjuta välja mõned märksõnad, mis sinu teenuse või tootega seonduvad. Näiteks kui tahad avada juuksurisalongi, siis võiksid märksõnadeks olla juuksur, juuksurisalong, meeste juuksur, naiste juuksur, juuste värvimine, juuste pikendamine jne.

Neid märksõnu kasutavad inimesed internetist sinu (ja sinu konkurentide) otsimiseks, ja sina saad seda infot ära kasutada. Sa saad nimelt uurida, milliseid märksõnu inimesed rohkem kasutavad ja ka seda, millised ettevõtted (sinu konkurendid) on nende märksõnade abil leitavad.

Võta lahti Google Adwords Keyword Tool ja sisesta sinna kõik oma märksõnad. Vastu saad teada, kui palju minegid märksõnu kasutatakse (mida rohkem, seda parem) ning kui suur reklaamikonkurents antud märksõnale on (mida suurem, seda raskem ettepoole saada, aga seda kindlam, et sellel turul on raha).

Lisaks toksi märksõnad Google’isse ja vaata, kelle kodulehed ette tulevad. Need on sinu konkurendid. Kui ühegi firma lehte ette ei tule, siis võib see tähendada, et seal turul ei ole võimalik raha teenida või et oled leidnud niši või märksõna, kus konkurendid ei oska veel oma kodulehti turunduseks kasutada (suur eelis sulle, sest sina ju tahad seda teha, eks?). PS. Välisturgudel on lahe kasutada kohalikku Google’t (nt Norras google.no).

Lisaks on võimalik uurida sinu valdkonnaga seotud foorumeid ja uurida, keda ja mida seal soovitatakse. Samuti saab teada seal peamised tootega/teenusega seotud probleemid.

Eestis on põhimõtteliselt võimalik pöörduda ka EMORi poole, et viia läbi küsitlusi ja turu-uuringut – aga see ei ole alustavale väikeettevõtjale jõukohane. Küll aga on suhteliselt soodne Statistikaameti ja Krediidiinfo andmebaaside filtreerimine ja teenuse ostmine.

Kui konkurendid käes, kaardista nii nende head kui halvad omadused (nii toodete, teenuste kui ka ettevõtte kohta üldiselt). Võiksid teha SWOT analüüsi enda kõikide konkurendite kohta. Samuti võiks paigutada sinu firma ja konkurendid kvaliteedi ja hinna skaalal võrdlusse.

Kuidas aga selgitada välja klientide täpsemad vajadused? Telefonivestlused ja kohtumised aitavad saada kõige rohkem infot ja tihti täiesti tasuta.

Intervjuud

Selleks, et üldse hakata äriideest kuhugi poole liikuma, on mõistlik teha paarkümmend intervjuud oma potentsiaalsete kliengtidega. Kas neile üldse läheb korda sinu toode? Kui sa ilusti inimeselt küsid, saad ka vastuse. Loo endale kõigepealt hüpotees, kes on sinu kliendid, mis on nende probleemid ja milline on sinu lahendus. Seejärel testi oma hüpoteesi rääkides päris inimestega, kes sinu arvates võiksid olla sinu kliendid ja uuri, mida nemad sellest arvavad.

Ma soovitan intervjuud teha enne igasuguste kulude tegemist – tegelikult isegi enne firma loomist, sest ettevõte on kõigest vahend ideede elluviimiseks.

Tõenäoliselt pead selle tulemusena muutma veidi toodet, hinda ja sihtgruppi. Koosta intervjuude tulemustest klientide TOP3 probleemid (enim muret valmistavad probleemid, mida sina suudad lahendada) ja mõtle välja, kuidas sina saad need lahendada.

Intervjuu pikkus võiks olla 20 minuti ringis, kuigi minu kogemus on, et need võivad venida ka 2-3 kordsa pikemaks – peaasi, et see ei müõju intervjueeritavale tüütavalt. Intervjuusid peaks tegema niikaua kuni vastused hakkavad juba korduma. See on suur töö, aga väärt pingutamist. Valmista küsimustik hästi ette ja saad suurepärase tulemuse.

Boonus: inimesed, keda intervjueerid, annavad tihti sulle omaltpoolt mitmeid häid ideid, aitavad välja filtreerida ebaolulise ja lisaks võivad nad olla ka sinu esimesed maksvad kliendid.

Tasuvuspunkti välja joonistamine

Tasuvuspunkt on kauguses sillerdav oaas, kus igakuised tulud on suuremad kui kulud. Loomulikult on hästi keeruline alguses ette kujutada tulevasi kulusid või veel enam tulevasi müügitulusid. Aga proovima peab, sest siis saab käigu pealt, jälgides trende, teha muudatusi.

Investeeringute tagasiteenimine on sisuliselt kogu tasuvuspunkti eelse hävingu korvamine. Kollane ala on käivitamisest tingitud kahju, mille korvab roheline ala. Niiviisi võib tekkida nö kikilips, mille keskpunktiks on tasuvuspunkt.

See on tegelikult hästi lihtne graafik, millega peaks saama iga koolijüts hakkama. Millegipärast räägitakse sellest koolides liiga vähe. Kui kaua läheb aega, kuniks olen oma äritegevusega nullis? Kui kaua läheb aega, kuniks olen tagasi teeninud investeeringud ehk millal saab ettevõte mulle tagasi maksta kõik laenud (kui olen investeeringud andud oma ettevõttesse laenuna)?

Loomulikult ei pruugi graafik moodustada alati kikilipsu. Kui aga graafikus on näha, et müügitulude kriips ja kulude kriips hakkavad rööpselt ajas edasi kulgema, on põhjust kukalt kratsida. Mida see siis tähendab, kui kriipsud jäävadki paralleelseks ja tihedalt kokku? Tihti on siis põhjuseks väike müügikate või see, et mahu suurenemine ei tõsta ettevõtte kasumit ega efektiivsust. Teisalt tähendab see, et investeeringute tagasiteenimine võtab väga palju aega.

Tegevusvaldkonnad on erinevad, aga nulli peaks jõudma ikka paari aastaga, et seejärel investeeringud omakorda paari aastaga tagasi tuua. Kui alginvesteeringud tulevad koju tagasi alles kümne aasta pärast, ei ole see küll tavaline väikeettevõtlus. Pigem juba tuumajaama või NordStream gaasitorude ehitus, kus pikk investeeringu tagasiteenimine on põhjendatud.

Majanduses kasutusel olev lühend ROI (Return Of Investment) hindab äriidee südikust. Lihtsalt öeldes on see protsent, mis saadakse kasumi jagamisel algse investeeringuga. Siinkohal on hea ingliskeelne väga lihtne selgitav leht siin, kus on palju illustreerivaid graafikuid ja pilte.

Näiteks rendikinnisvara soetamisel on ROI tihti 10-20%, Start-up’idel 0-9999…%. Jällegi sõltub kasumlikkus konkreetsest ärist ja tingimustest. Aga hea on, kui oskad seda arvutada, sest tulemus näitab, kas on mõtet ennast sellesse ettevõtmisse panustada.

Mõõda kõike

Kui ei mõõda, siis ei tea hetke olukorda ega seda, kuhu suundud. Tegelikult puudutab see elus peaaegu kõike. Näiteks, kui hakkad mõõtma kodu igakuist elektritarbimist, on sul võimalik raha säästmiseks otsustada, et soojustad aknad, vahetad halogeenid välja LED’ide vastu jms. Enne, kui sa teadlikult mõõtma ei hakka, on arvel lihtsalt summad ja maksmine on kui paratamatu kohustus.

Näiteks netipoe lehel võiks mõõta iga kuu:

• Külastajate üldarv
• Palju tuli tasuliste kanalite kaudu
• Palju oli müüke (protsent külastajate üldarvust)
• Müügi suhe reklaamikuluga
• Palju on reklaamikulu jagatud külastajate ja ostjatega

Lisaks on loomulikult veel palju mõõdikuid, aga eks see sõltub täpsemalt ärist. Google tegi päris aegade alguses hea veebikülastusi jälgiva tasuta tarkvara Analytics. Tänaseks on see kujunenud enamlevinuks ja parimaks tasuta mõõtmisi hõlbustavaks tööriistaks. Uuri lähemalt, palu oma veebiabilisel lisada vastav kood sinu lehele ja õpi proffidelt nagu Peep Laja.

Kui sa oled saanud selguse, mis su lehel toimub, siis järgmiseks pead seadma eesmärgid. Mida sa tahad oma lehel suurendada? Külastatavuse suurendamine ei pruugi iseenesest olla veel lahendus. Tahad tõsta ostude summasid, korduvostjate arvu, suurendada külastaja-ostja suhet ja miks-mitte soovituste andmisi uutele potensiaalsetele ostjatele?

Mõõtmine aitab jälgida töötulemusi ja võrrelda kuude ning aastate trende. Hea on, kui märgid enda tabelitesse tegevused (näiteks käivitasin Google AdWordsi kampaania, postitasin blogi, olin Twitteris ja Facebookis aktiivne jne), siis saad jälgida järgmiste päevade jooksul, kas mingi tegevus tõi kasu müügile. Mõõtmine teeb meistriks.

Ärimudel

Ärimudel on lihtne platvorm, millel käib kogu sinu äritegevus. See koosneb erinevatest klotsidest, mis on omavahel igati seotud ja teineteisest sõltuvad. Võib öelda, et see on äriidee lihtsustatud ja visualiseeritud versioon. Ettevõtte edukus või ebaedu tulebki tihti sellest, kas ja kuidas suudetakse neid klotse omavahel koos tööle panna.

Mõtle läbi kõik olulised lülid enda äris. Proovi mõelda, kes mingisse klotsi kuulub. Kes on sinu olulised parnerid, kelleta su äri peatuks? Mis on sinu väärtuspakkumine kliendile, mis on see unikaalne heaolu, mille eest on ta nõus raha välja käima? Millised on sinu toote müügikanalid? Kuidas hoiad kliendiga head suhet? Mis on kriitilise tähtsusega tegevused ja ressursid? Proovi leida neile vastused.  Ärimudeli erinevate segmentide kohta on hea raamat ja palju pildi materjali.