Jäta sisu vahele
Kõik postitused

Kuidas valida arve maksetähtaeg ja vähendada hilinenud makseid?

27. mai 2026 • Kirjutanud Illimar Tambek

Sliptree platvorm avatud korraga nii sülearvutis kui mobiilis

Maksetähtaeg võib tunduda väikese detailina arvel, samas on sellel otsene mõju ettevõtte rahavoole.

Alustavale ettevõtjale võib õiglase tähtaja määramine aga tekitada küsimusi.

Mida näeb ette seadus? Kas 7 päeva on liiga lühike? Mis siis, kui klient eeldab 30-päevast tähtaega? Ja mida teha juhul, kui arve maksetähtaeg ei ole kliendiga kokku lepitud?

Kiire ülevaade (TL;DR)

Mis on arve maksetähtaeg ja miks see oluline on?

Maksetähtaeg näitab, mis ajaks peab klient arve tasuma. See võib olla konkreetne kuupäev või arve väljastamisest arvestatav periood, näiteks 10 kalendripäeva jooksul.

Tähtaeg arvel ei ole lihtsalt viisakas soovitus, vaid osa maksetingimustest ning aitab mõlemal poolel üheselt aru saada, millal rahaline kohustus tuleb täita.

Väikeettevõtja jaoks on maksetähtaeg seotud rahavoo juhtimisega. Kui pead kulud tasuma kohe, kuid kliendid maksavad alles 30 või 60 päeva pärast, võib ka kasumlik ettevõte ajutiselt rahapuudusesse sattuda.

Arve maksetähtaeg ja seadus: mida peab teadma?

Eestis ei ole üht universaalset reeglit maksetähtaja määramiseks. Enamasti lepivad pooled ise kokku, millal kauba või teenuse eest tasutakse.

Kokkulepe võib olla lepingus, hinnapakkumises, tellimuse kinnituses, tüüptingimustes, e-kirjas või arvel. Kõige kindlam on hoida sama maksetingimus kõigis dokumentides. Kui lepingus on kirjas 30 päeva, aga arvel 7 päeva, võib see hiljem vaidluse tekitada.

Mõned piirangud siiski on

Kokkuleppevabadus ei tähenda siiski, et üks pool võib teisele määrata täiesti ebamõistliku tingimuse. Võlaõigusseaduse põhimõtete järgi tuleb lepingulisi kohustusi täita heas usus ning tingimused peavad olema mõistlikud. Ettevõtjatevahelistes tehingutes tuleb arvestada ka hilinenud maksete regulatsiooniga.

Ettevõtetevahelistes tehingutes ei soovitata üldjuhul kasutada pikemat maksetähtaega kui 60 päeva. Seda välja arvatud juhul, kui pikem tähtaeg on selgelt kokku lepitud ning ei ole võlausaldaja suhtes jämedalt ebaõiglane (nt põhjendamatult pikk ilma mõjuva põhjuseta). Avaliku sektori puhul on tavapärane maksetähtaeg lühem, sageli 30 päeva.

Kui maksetähtaega ei ole kokku lepitud, ei saa ostja lihtsalt lõputult oodata. Sellisel juhul tuleb vaadata seaduse üldreegleid, tehingu asjaolusid ja poolte varasemat praktikat. Vajadusel aruta konkreetne olukord läbi oma raamatupidaja või juristiga.

Kas maksetähtaeg on arvel kohustuslik?

Maksetähtaeg ei ole seaduse mõttes arve kohustuslik rekvisiit samal viisil nagu arve number, kuupäev, müüja andmed või tehingu sisu. Praktilises mõttes tasub see aga alati arvele lisada.

Arve on raamatupidamise dokument. Sellel peavad olema andmed, mis võimaldavad tehingut tuvastada: kes müüs, kes ostis, mida müüdi, millal tehing toimus ja mis summa eest. Käibemaksukohustuslase arvel peavad olema ka käibemaksuseaduses nõutud andmed.

Maksetähtaeg vastab eraldi küsimusele: millal peab raha laekuma? Kui arve on muidu korrektne, kuid tähtaega ei ole märgitud, võib klient eeldada üht ja sina teist. Selline ebamäärasus on eriti ebamugav siis, kui arve jääb tasumata ning tekib vajadus viivise rakendamiseks.

Hea praktika on märkida arvele nii arve tasumise tähtaeg kui ka maksmiseks vajalik info, näiteks:

See on lihtne lisa arvel, kuid aitab potentsiaalselt vältida palju segadust ning vaidlusi tulevikus.

Kui pikk maksetähtaeg valida?

Ühte õiget vastust ei ole. Sobiv maksetähtaeg sõltub sellest, kas müüd kaupa või teenust, kas klient on eraisik või juriidiline isik, kui suur on arve summa ja kui hästi sa klienti tunned.

Vabakutselise jaoks võib 30-päevane tähtaeg olla liiga pikk, eriti kui töö on juba tehtud ja oled töö tegemiseks juba kulutusi teinud. Suurema ettevõtte jaoks võib 30 päeva olla tavaline, sest nende sisemine kinnitusring võtab aega. Väikeettevõtjana ei pea sa aga automaatselt üle võtma suurettevõtete tingimusi.

Praktikas kasutatakse sageli järgmisi tähtaegu:

Maksetähtaeg teenuse ja kauba puhul

Teenuse osutamise korral on ettevõtjal sageli suurem risk, sest töö tehakse ära enne tasumist.

Kui oled konsultant, disainer, fotograaf või arendaja, ei saa sa kulutatud töötunde tagasi võtta. Seetõttu on lühem tasumistähtaeg või ettemaks paljudel juhtudel põhjendatud.

Kauba müügi puhul sõltub palju sellest, millal kaup üle antakse.

Kui klient saab kauba kohe kätte, on mõistlik eeldada ka kiiremat tasumist. Hulgiostu või ärikliendi puhul võib 14–30 päeva olla tavapärane, kui see on eelnevalt kokku lepitud.

Kui tegu on projektipõhise tööga, nagu veebidisain, tekstiloome, konsultatsioon või arendus, võib tasumise jagada etappideks. Näiteks 50% enne töö algust ja 50% pärast üleandmist. Nii ei jää kogu risk sinu kanda ning ka klient on rohkem projekti pühendunud, kui juba mingi rahaline panus on antud.

Käibemaksukohustuslasel tuleb arvestada ka käibe tekkimise ajaga. Käibemaksuseaduse järgi võib käive tekkida kauba või teenuse üleandmisel või raha laekumisel, sõltuvalt sellest, kumb toimub varem.

Ettemaksu laekumisel tekib üldjuhul käibemaksukohustus ettemaksu summa pealt. Kui kasutad ettemaksuarveid, tasub vajadusel nõu küsida raamatupidajalt.

Kuidas maksetingimused kliendiga kokku leppida?

Parim aeg maksetähtajast rääkida ei ole siis, kui hakkad arvet välja saatma. Tee seda enne töö alustamist või kauba üleandmist. Nii teab klient kohe, mis tingimustel sa töötad, ning hiljem ei teki ebameeldivaid üllatusi ega tagantjärele kauplemist.

Maksetingimused võib lisada hinnapakkumisse, e-kirja, tellimuse kinnitusele või lepingusse. Väiksemate tööde puhul piisab sageli selgest kirjalikust kokkuleppest e-posti teel. Suuremate projektide puhul on parem kasutada lepingut, kus on kirjas töö ulatus, tähtajad, tasu, makseetapid ja viivis.

Näiteks:

Töö maksumus on 1200 eurot + km. Tasumine toimub kahes osas: 50% enne töö alustamist ettemaksuarve alusel ja 50% pärast töö üleandmist. Arvete maksetähtaeg on 7 kalendripäeva.

Selline sõnastus on selge ega kõla liiga karmilt. Kui klient soovib teistsugust tähtaega, saab selle enne töö algust läbi rääkida.

Kui suur klient ütleb, et nende standardtingimus on 30 päeva, võid küsida, kas esimese koostöö või väiksema arve puhul on võimalik lühem tähtaeg. Kõik tingimused ei ole alati kivisse raiutud.

Kuidas märkida arvele maksetähtaeg?

Arve tasumise tähtaeg peaks arvel olema kohas, kus seda ei pea otsima - näiteks arve ülaosas koos ülejäänud arve detailidega.

Maksetähtaja näidis Sliptree arvel

Kõige selgem on kasutada konkreetset kuupäeva: „Tasuda hiljemalt 14.05.2026”.

Kui kirjutad ainult „tasuda 14 päeva jooksul”, peab klient ise päevad sõrmedel kokku lugema ja võib tekkida küsimus, mis kuupäevast täpselt lugemist alustada.

Korrektne arve sisaldab maksmise jaoks vähemalt järgmisi andmeid:

Kui koostad arveid käsitsi, tasub luua mall, kus need väljad on alati olemas. Veel mugavam on kasutada arveldustarkvara, nagu Sliptree, mis aitab hoida arvetel ühtset vormi, lisada maksetähtaja järjepidevalt ja vähendada käsitsi arvutamisel tekkivaid vigu.

Mis juhtub, kui maksetähtaega ei ole kokku lepitud?

Maksetähtaja puudumine ei tähenda, et klient võiks arve tasumise edasi lükata teadmata ajaks. Kauba või teenuse eest tuleb tasuda ikkagi. Küsimus on selles, millal muutub kohustus sissenõutavaks ja millal saab rääkida viivitusest.

Sellisel juhul vaadatakse tavaliselt tehingu asjaolusid: millal kaup üle anti või teenus osutati, millal arve esitati ning milline on tavapärane praktika selles valdkonnas. Kui koostöö on korduv ja varem on arved tasutud näiteks 14 päeva jooksul, võib see toetada sama ootust ka edaspidi.

Ilma selge maksetähtajata on vaidlused kerged tekkima. Näiteks sina eeldad laekumist nädala jooksul, kuid klient on harjunud praktikaga 30 päeva jooksul. Just sellepärast tasub arve tasumise tähtaeg alati arvele ja võimalusel ka varasemasse kokkuleppesse kirja panna.

Kui raha ei laeku, saada esmalt viisakas meeldetuletus. Sageli on põhjus lihtne: arve jäi kahe silma vahele, jõudis valesse postkasti või ootab kinnitamist. Kui vastust ei tule, liigu konkreetsema meeldetuletuse juurde.

Viivis ja hilinenud maksed

Viivis on tasu selle eest, et klient ei maksa õigel ajal. Selle eesmärk ei ole klienti karistada, vaid hüvitada hilinenud maksega seotud ebamugavust ja võimalikku rahalist kahju.

Kui viivis on lepingus, pakkumuses või arvel selgelt kirjas, on seda hiljem lihtsam nõuda. Näiteks võib arvel olla märge:

„Maksetähtaja ületamisel on müüjal õigus nõuda tasumata summalt viivist 0,05% päevas.”

Kui lisad konkreetse viivisemäära, peab see olema mõistlik. Liiga kõrge viivis võib vaidluse korral probleemseks osutuda.

Eestis ei ole ettevõtetevaheliste arvete puhul ühte kindlat seadusega määratud "mõistliku" või "maksimum" viivist, kuid praktikas kasutatakse sageli 0,02–0,05% päevas.

Viivisest veelgi olulisem on aga järjepidev arvete jälgimine. Kui reageerid alles mitu kuud hiljem, on raha kättesaamine keerulisem. Kui saadad meeldetuletuse kohe pärast tähtaja möödumist, on tõenäosus makse kiireks laekumiseks suurem.

Kuidas vähendada maksmata arvete riski?

Maksmata arveid ei saa alati vältida, kuid saad vähendada oma riske. Kõige rohkem aitab selgus. Klient peab teadma, mida ta ostab, kui palju see maksab, millal töö valmib ja millal tuleb maksta.

Uute klientide puhul tasub olla ettevaatlikum. See ei tähenda umbusaldamist, vaid normaalset ettevõtlusriskide juhtimist. Kui summa on sinu jaoks suur, küsi ettemaksu või jaga projekt etappideks. Kui klient ei soovi ettemaksu, kirjalikku kokkulepet või üheselt mõistetavaid tingimusi, on see selge ohumärk.

Arve saada välja kohe pärast töö valmimist või kokkulepitud etapi lõppu. Mida hiljem arve saadad, seda hiljem raha laekub. Käibemaksukohustuslastel tuleb lisaks arvestada käibemaksu arvestamise reeglitega.

Lihtne töökorraldus aitab palju:

Kui kasutad arveldustarkvara, on lihtsam näha, millised arved on tasutud, tasumata või üle tähtaja. Sliptree abil saad veenduda arvete korrektsuses, määrata vaikimisi maksetähtaja vastavalt kliendile ning elimineerida arvutusvead käibemaksu kalkuleerimisel.

E-arved ja maksetähtaeg

E-arve puhul kehtib sama põhimõte: arve tasumise tähtaeg peab olema selge. E-arve ei ole lihtsalt PDF e-kirja manuses, vaid masinloetav arve, mida saab edastada ja töödelda elektrooniliselt.

E-arvete puhul on eriti oluline, et andmed oleksid täpsed. Kui nimi ja aadress, registrikood, arve number, summa või maksetähtaeg on valesti, võib arve ostja süsteemis toppama jääda. See tähendab, et isegi kui töö on tehtud, võib raha laekumine tehtud vea tõttu viibida.

Praktiline soovitus: vali maksetähtaeg oma rahavoo järgi

Maksetähtaega ei tasu valida ainult selle järgi, mis tundub „tavapärane”. Mõtle oma ettevõtte rahavoole. Millal pead tasuma maksud, alltöövõtjate arved, tarkvarakulud, rendi või muud püsikulud?

Kui sinu kulud tekivad enne kui klient sulle maksab, peaksid maksetingimused seda arvestama. Mida väiksem ettevõte ja mida suurem töömaht sinu jaoks, seda lühem maksetähtaeg või suurem ettemaks võiks olla. See ei ole ebaprofessionaalne. Vastupidi, selged tingimused jätavad usaldusväärse mulje.

Kui oled alustav ettevõtja, võib maksetingimustest rääkimine tunduda ebamugav. Tegelikult hindavad head kliendid selgust. Probleemsed kliendid kipuvad aga ebamäärasust ära kasutama.

Kokkuvõte

Maksetähtaeg ei ole lihtsalt tehniline rida arvel. See mõjutab sinu rahavoogu, kliendisuhteid ja seda, kui kiiresti saad tehtud töö eest tasu kätte.

Väikeettevõtjale ja vabakutselisele sobib sageli 7–14 päeva. Suuremate äriklientide ja püsikoostöö puhul võib 30 päeva olla mõistlik, kui see on teadlikult kokku lepitud ja sinu rahavoog seda võimaldab.

Kõige olulisem on selgus: lepi maksetähtaeg kokku enne töö alustamist, märgi see arvele ja hoia tingimused kõigis dokumentides ühesugused.

Korduma kippuvad küsimused

Mis on mõistlik arve maksetähtaeg?

Väikeettevõtjale ja vabakutselisele on sageli mõistlik 7–14 päeva. Püsiklientide ja suuremate ettevõtete puhul võib sobida ka 30 päeva. Oluline on, et tähtaeg oleks enne töö alustamist kokku lepitud ja arvel selgelt kirjas.

Mis saab siis, kui maksetähtaeg ei ole arvel märgitud?

Klient peab kauba või teenuse eest ikkagi tasuma, kuid tähtaja puudumine võib tekitada vaidlusi. Esmalt vaadatakse, kas tähtaeg on kokku lepitud lepingus, hinnapakkumises või e-kirjas. Kui ei ole, tuleb lähtuda seaduse üldreeglitest ja tehingu asjaoludest.

Kas võin määrata maksetähtajaks 7 päeva?

Jah, võid. 7-päevane maksetähtaeg on paljudes teenusepõhistes ettevõtetes mõistlik, eriti kui töö on juba tehtud või summa ei ole väga suur. Kliendiga tasub see tingimus enne töö alustamist läbi rääkida.

Kas arve võib olla tasumisega kohe?

Jah. Arvel võib olla märge „tasuda kohe” või „maksetähtaeg: arve esitamisel”. See sobib näiteks ettemaksu puhul või olukordades, kus kaup või teenus antakse üle kohe.

Kas viivis peab olema arvel kirjas?

Viivise märkimine arvel ei ole nõutud, kuid on tugevalt soovitatav. Kui soovid hilinenud makse korral viivist nõuda, on parem märkida tingimused arvele ning veel parem lepingusse või pakkumusse. Nii on kliendil tingimusest koheselt selge ülevaade.

Millal on mõistlik kasutada ettemaksuarvet?

Ettemaksuarve on kasulik juhul, kui töö eeldab suuremaid ajalisi või rahalisi kulutusi enne üleandmist, klient on uus või projekti summa on suur. Levinud lahendus on näiteks 30–50% ettemaks kogu projekti mahust enne töö alustamist.

Kas e-arvel peab samuti maksetähtaeg olema?

Praktiliselt jah. E-arvel peaks maksekuupäev olema selgelt märgitud, et ostja süsteem saaks arvet õigesti töödelda ja makse ei jääks tehnilise vea tõttu venima.

Käesolev artikkel on informatiivse sisuga ega asenda juriidilist või maksualast nõustamist. Oleme sisu koostamisel lähtunud parimast teadmisest ja avaldamise ajal kehtinud seadustest. Konkreetse olukorra puhul soovitame alati konsulteerida maksunõustaja või juristiga.