Hästi sümpaatne multifilmitegelane on mulle mällu süüvinud nõukaaja lõpust. See oli jänes, keda tabas une pealt ehmatus, ja kes selle peale kogu metsarahva paanikasse ajas. „Taevas kukub alla!“ oli tema põhisõnum. Proovin veidi heietada teemal, mis saab siis, kui sind tabavad rasked ajad.

Meie vabariigi 2 kriisi

Meie teine vabariik on üle elanud juba 2 majanduskriisi. 90ndate teisel poolel mäletan, et ehituses tehti pakkumisi teades, et kaubeldakse kahjumiga, aga loodeti siiski objekti jooksul lisatöödega kasumisse jõuda. Viimane kriis ei pruugi veel läbi olla, aga meie õnneks algas see kinnisvara- ja ehitussektori jahenemisega. Muidu oleksime tõenäoliselt valusamalt kukkunud.

Mis viib ettevõtjat sellistest aegadest läbi? Miks osad annavad alla ja teised õpivad? Miks osad rikastuvad ja teised vaesuvad? Tegelikult on küsimusi rohkem kui vastuseid.

Täiesti võimalik, et majanduskriisid on teadlikult ellu kutsutud, et teha nö suur varanduse ümberjagamine. Kusjuures need samad inimesed innustavad eelneval perioodil kõvasti tarbima ja üle jõu elama.

Tundub, et mustrid korduvad. Ikka taevalikult ilus ettevõtluskliima ja siis sinna otsa katastroof. Justkui keegi oleks suure kraani juures ja reguleeriks. 1930ndate aastate kriisi üle elanud ettevõtjad on juba kõik surnud, pole kedagi, kes hoiataks. Jäänud on vaid raamatutesse talletatud mälestused.

Tegelikult räägin ma inimeste saatustest. 2008 aasta lõpus tegi enesetapu tuntud Euroopa suurettevõtja hüpates rongi ette. Sellise sammu arvatav põhjus oli see, et ta riskis suurte summadega börsil ja ei tahtnud seista silmitsi häbi ja teiste kaasomanikega.

Noor inimene poos end sellepärast, et oli end võlgadesse mässinud. Taust oli aga sügavam. Nimelt oli see noor mees vooderdanud end sõpradega, kellel oli ilusad ja kallid asjad. Ta tahtis nendega sammu pidada, aga pidi seda tegema võlgu elamisega.

Samas on noor inimene, kelle ärid ei läinud soovitud suunas, jäi inimestele ja pankadele võlgu, aga suutis kuidagi välja rabeleda.

Miks tegeled ettevõtlusega?

Tõesti, miks sa tegeled äriga või plaanid seda teha?

• Kas selleks, et ise otsustada ja teha paremaid otsuseid kui tänased ülemused? Võimalik, et ettevõtluses teed rohkem valesid otsuseid ja kokkuvõttes ei ole palju parem kui tänased juhid.
• Kas selleks, et oma äriga tegeledes tekib rohkem vaba aega? Täiesti tõenäoline on, et 40st tunnist nädalas jääb väheks.
• Kas selleks, et sul on suurepärane äriidee, mis vajab teostamist? Start-up keskkonnas öeldakse sageli, et ideid on alati meeletult palju rohkem kui distsiplineeritud teostajaid.
• Kas selleks, et osta endale suur maja ja ilus auto? Need on ju tegelikult elementaarsed asjad. Aga mis siis saab kui sa pead need pangale tagasi andma? Kas murdud?
• Kas selleks, et varem pensionile minna? Võimalik, et üks äri ei saavuta seda. Oled sa valmis tegema seda uuesti?

Loomulikult on siin veel motiive. Mina teen ettevõtlust sellepärast, et mulle meeldib ettevõtlike inimestega koos pingutada ja õppida.

 

Mis siis saab, kui eesmärgid saavutad?

Eesmärgi seadmisel räägitakse alati, et eesmärk peab olema mõõdetav, siis see on saavutatav. Ise olen eesmärke kirjeldanud majakatena. Paadiga saarestikus sõites on kohati keeruline näha taamal olevat majakat, aga kui ta jälle paistab, siis saan võtta kursi taas sinna poole. Ilma majakata tiirutaksin saarestikus niisama ringi.
Mis saab siis, kui püstitatud eemärk on täidetud? Üks tuttav ettevõtlik naisterahvas kirjeldas olukorda nii: „Müüsin toidukohtade keti, mis oli olnud 10 aastat ainus tegevus, ja siis lamasin võrkkiiges. Kaua sa ikka seal lebad? Hakkasin tegelema MTÜga ja sedasi muutma meie maailma paremaks.“ Loomulikult oli ta maailma paremaks muutnud ka läbi selle, et pakkus inimestele iga päev süüa, aga nüüd hoopis teisel tasemel.

Üks tuttav sõitis purjepaadiga üksinda mööda ookeane. Jõudes Assori saartele seadis ta uue eesmärgi – Bermuda saared. Tema jaoks oli oluline kogu see kulgemine. See oli aeg tema enda jaoks. Naine tuli talle külla Grand Caymani saarele.

Mina olen pidanud eemärke muutma ja seadistama. Olen hakanud lugu pidama õppetundidest ja rohkem nautima protsessi. Seda sama kulgemist nagu see üksik Atlandi ületaja. Enne oli tähtis ainult eemärk ja selle saavutamine. Nüüd tekib terviklikum eesmärkide ahel.

Mida on õppida loodusest?

Tegelikult on loodusest pööraselt palju õppida. Näiteks on õppida kiskjate efektiivsusest. Ilves ei saa lubada endale mitut järjestikulist jahipidamise ebaõnnestumist. Sellepärast liigub ta nagu varjuna metskitse karjaga kaasas. Samas ei saa ta kogu karja maha murda, sest muidu ei näe ta ise kevadet.
Teine näide on sellest, kuidas talvistes söögikohtades heina söövad kitsed ei taha süüa janu leevendamiseks lund, sest lumest vedeliku omastamine on suurema energia kuluga kui heinast saadav toiteväärtus. See on nagu kaalutletud tegevus. Talv looduses ongi nagu majanduskriis. Ressursse on vähe ja tingimused on ekstreemsed. Ellu tuleb jääda.

Minu lemmikud on muidugi koprad. Siinkohal teeme kohe selgeks, et nemad ei söö kala ja neil ei ole ilusaid valgeid hambaid. Koprad varuvad talveks oksi tammi juurde söögikohtadesse, mida on külmade ilmadega hea nosida. Miks ta seda teeb? Miks ta ei võiks talvel lume sees metsa teha nagu meie esivanemad?

Vastus on, et talvel liikumine on liiga ohtlik. Vees ei ole temal vaenlasi ja sellepärast ehitab ta tammisid, et vee tase oleks kogu aeg ujumiskõlbulik. Kallastel puid ragistades kandub tema iseäralik, kiskjatele eriti kutsuv lõhn kaugele metsa. Kui talvel kiskja teda märkab, ei ole tal kiiret päästeteed vette.

Selliselt on koprad on lapsi õpetanud tuhandeid aastaid. Terve sügis tuleb oksi lattu koguda, et talvel ei peaks ringi uitama. Jõgevamaal näitas loodumees Vahur Sepp üht kraavi, mis sai hilissügisel koppadega puhastud. Kõik tammid ja oksarisu viidi minema. See oli koprapere jaoks sajandi katastroof, mille saabumisest neil ei olnud aimugi ja veel vähem vastumeetmeid.

Nüüd oli näha ilusti puhastatud kraavi kallastel lumelaua sõidu laadseid jälgi. Need olid märtsikuised jäljed ja saab oletada, et need koprad nägid kevadet. Siinkohal ütles loodusmees, et tegelikult oleks olnud inimese kohustus need koprad enne talve kinni püüdma ja mitte laskma neil piinelda.

Kui suur peaks varu olema?

Koprad teavad, et talv tuleb üle elada. Täpselt nii palju tuleb varuda. Mitmed praktikud hoiavad endal 6 kuni 12 kuud varu. See tähendab, et kui neil ei tule aasta otsa tulusid, siis nende kõik arved saavad tasutud. Siin tuleb mul meelde üks õpetus kunagiselt mentorilt, et ära osta kallist autot liisinguga, sest see on suur kulu kuus. Pigem kallis auto osta kohe välja. Odavaid autosid võta kimbuna liisingusse.

See sama mees soovitas veel, et rendikinnisvaraga võiks olla nii, et pooled on laenuvabad, kui ajad lähevad raskeks, siis katavad need sissetulekud ära teiste pindade laenumaksed.
Ilmselgelt on siin ka mitmed lähenemised, aga usun, et mida lihtsam, seda tõesemana see tundub. Talupoja mõistusega lähenemine.

Üks huvitav nüanss on see, et kui inimene on raskustes saamaks kokku igakuist laenumakset, siis halvab see tema mõtlemise. Mõni küll väidab, et suuremad kulud motiveerivad teda pingutama, kuid tegelikult keskendub aju siiski ainult laenuraha kokku ajamisele. Samas võiks vabastada aju uutele võimalustele ja väljakutsetele.

Kas saab kuidagi hoiduda globaalsetest kriisidest?

Tegelikult usun, et indiviid, riik ja majandusüksus on täna sedavõrd seotud planeeti hõlmavatest otsustest, et ei suuda seista vastu kriisidele. Mäletan Bankoki pooleliolevaid pilvelõhkujaid, mis meenutasid kaelkirjaku skelette. Milleeniumi ajal oli just Aasia õitseng lõppenud. Enne seda oli Hollywoodi filmides täiesti tavaline, et jaapani ärimehed tahtsid mingit USA ettevõtet ära osta. Täna on ostjateks juba Hiina ja Brasiilia ettevõtjad.

Aasia õitsengu lõppemisega ühte aega sattus dot.com buumi lõpp. Võimalik, et seal olid tugevad seosed. Kohaliku taseme mured segunevad teise maailma nurga probleemidega. Loodusõnnetused või looduse tavapärane toimimine muudavad majanduse kurssi. Jaapani maavärin ja hiidlaine muutsid Jaapani majanduse nõrgemaks.

Islandi vulkaanipurse jättis lennundusärile kindlasti jälje. Vahemere äärsete riikide valitsused on raskustes oma rahvale lubatud heaolu tagamisega. Inimesed on tänaval. See mõjutab mitte ainult  euroala, vaid kogu maailma. Samamoodi mõjutab USA ja Hiina jätkusuutlikus kogu inimkonda.

Olgugi, et Dubais jäi mulje, et majanduskriis pole neil hetkegi ehitamise hoogu maha võtnud. Maailma kõrgema hoone (830m) nimeks pidi saama Burj Dubai, aga ehitamise jooksul sai Dubai emiraadil raha otsa, siis andis naaberemiraat Abu Dhabi vahendeid tingimusel, et torni nimeks saab Burj Khalifa (Kaliifi torn). Eks nafta ja raha saab ka sealkandis kunagi otsa.

Mis siis saab, kui laostud?

See on tõsine küsimus eriti olukorras, kus keegi ei alustaks äriga, kui ta teaks, et aastate pärast ta laostub. Me ju usume helgesse tulevikku. Ma olen lugenud palju biograafiaid ettevõtlikest inimestest, kes on läinud läbi rasketest aegadest. Sõjad, perekondade lahutamised sunnismaisusega ja lootusetuses ning vangistuses elamine – need on tingimused, mida ei sooviks isegi vaenlasele, aga ometi need inimesed jäid ellu.

Gunnar Aarma oli kaugel idas sunnitöölaagris. Tema ainuke päeva eesmärk oli ellu jääda. Need on kirjeldamatud raskused, millest tema läbi läks. Eriti karmid on päevikulaadis biograafiad, kus ei ole võimalik hiljem teha parandusi ja väita, et tegelikult ei olnudki nii hull. Siinkohal hea stiilinäide Tallinna USA saatkonna maja ehitanud laevandusärimees Alfred Kalm’i elulugu.

Ma usun, et see, et me ei näe tulevikku ette, ei ole mitte õnnetus, vaid õnnistus. Kas me oleksime siis nii positiivsed ja progresseeruvad? David Vseviov on öelnud, et ajalugu pole kahjuks toonud muud kui sõdu ja konflikte. Mõõdupuu võiks olla kirikute arv, mis on tänaseks säilinud ja mis on sõdades hävitatud. Need on diametraalselt erinevad suurused.

Kellele ja millele toetud?

Mulle meeldib Oslos Vigelandi pargi üks skulptuur. See sümboliseerib pürjelust, kus kõik ronivad üksteisest üle kõrguste poole. Öeldakse, et ametiredelil üles minnes on inimesed otsekui redelipulgad. Kohtle neid hästi, sest alla tulles ei pruugi muidu need pulgad sind enam kanda.

Kas kõige kallimad inimesed toetavad sind kui raskeks läheb? Kas oled sa loonud selleks piisavad eeldused? See on tihti ettevõtja tagala, kus ta saab enda akusid laadida ja lihtsalt rääkida südamelt ära kõik mured. Siingi on vist eeldus, et jagad rõõme nende inimestega, sest muidu nad ei viitsi ainult probleeme kuulata.

Kes on su sõbrad? Kas ise tahad aidata oma sõpru? Üks sõber ütles mulle oma definitsiooni sõprusest. Sõber on see, kellele ma saan alati helista, kasvõi südaöösel, et paluda appi autoga pukseerima. Või on sõbrad ainult siis olemas kui neilt on midagi vaja? Kas sina tahad selliseid sõpru?

Mis hoiab mind surve all hulluks minemast? Kas see on midagi väga sügavat minu enda sees? Vanasti ütlesid inimesed, et kui jumal lubab, siis ma tulen. Täna öeldakse, et ma tulen. Tegelikult on tulemise ja tulemise vahe täpselt sama, aga maailmapilt on läinud minakesksemaks.

Usun, et see pole juhus, et inimkultuurides on läbi ajastute olnud väga olulisel kohal religioon. Läbi aegade on aga religiooni kasutatud võimu atribuudina. Linnastumine on veelgi võõrandanud inimest loodusest ja loojast. Nüüd küsib inimene põhjendatult, et miks mulle seda usu asja vaja on? Tegelikult ei olegi kui ilma hakkama saaks.

Tegelikult on palju head lugemisvara vanades pühades tekstides. Näiteks on piiblis väga lihtsa stiiliga kirjutatud Õpetussõnad, mis on tegelikult eetilisuse ja elu elamise õpetus vanadelt noorematele. Polüglott ja teoloog Evald Saag on saanud surematuks kasvõi tänu Ööülikoolile, kus on mitmed tema mõtted talletatud.

Küsimusi palju, vastuseid vähe. Siinkohal ei saa anda manuaali, et tee nii. Igaüks peab endale küsimusi esitama ja leidma oma tee. Hea tulemus on juba see kui ettevõtja võtab enda jaoks aja maha, eraldub mürast ja tuleb tugevamana tööle tagasi.
Anna tagasisidet nendele mõtetele. Kas mõni tekst või link ärritas või äratas huvi?