On hästi levinud, et kaks sõpra alustavad kiiruga äritegevust ja seavad osalusteks 50:50. Pooleks seega nii finantseerimiskohustus, juhtimisvastutus kui üldine pühendumine. Aga kas ka päriselt nii mõeldi? Vaatame lähemalt võrdse osalusega ettevõtluse rõõme ja muresid.

Otsuste tegemine

Mulle meenub kohe Soome suusahüppe legendi Matti Nykaneni eluloo filmist katkend tema „manageri“ ettepanek: teeme äri sixty fifty. Tuleb tunnistada, et see äri ei länud neil teab mis hästi.
Miks siis on 50:50 suhe pigem halb? Keerukamate otsuste tegemisel võib just siis tulla patiseis, kus üks on poolt ja teine vastu ning olukord jääb lahenduseta ja probleem vinduma.

Tihti tuleb tüli sellest, et üks pool pühendab ennast rohkem kui teine. Tegelikult täiesti inimlikud probleemid. Kas tüliõunu oleks võimalik ennetada, kuidagi probleeme ette näha?

 

Kes võiks appi tulla tüli lahendama?

Üks viis on kokku leppida, et kes meile õigust mõistab, kui me ei suuda kompromissi saavutada. Tavaliselt on selleks mõlemalt pool lugupeetud ja ettevõtluskogemusega inimene. Loen seda ise väga heaks lahendiks.

Suuremas ettevõtluses on tehtud rööpselt kohtusüsteemile arbitraažikohus, kus küsimused saab kiiremini ja edasi kaebamata lahendada. Seega leida usaldusisik kohe ettevõtmise alguses on teravate probleemide teadlik ennetamine.

 

Kulude jagamine ettevõttes

Ühtepuhku on osanikud tülli pööranud kulude arvestamisel. Näiteks tühise telefoni arve pärast. Kuidas ta võis küll nii palju lobiseda? Mina olen säästlikum. Selle konflikti võiks ära hoida.

Kui on tegemist müügiettevõttega või teenuse pakkumisega, kus tulemus sõltub mõlema osaniku ajalisest panusest, siis võiks teha nii, et tulude korjamine on ühise ettevõtte vastutus ja kulud on mõlema osaniku firma kanda. Võimalik on teha nii, et nt müügiettevõte kuulubki kahele juriidilisele kehale, mille omanikud omakorda on osanikud eraldi.

 

Eraldi firma isiklike müügikulude jaoks

Mida selline skeem annab? Kindlasti annab see ühe raamatupidamise juurde. Aga samas annab see, kui üldkulud on kokku lepitud, võimaluse, et müügi või teenusega seotud kulude (müügikulud – teenuse osutamise otsekulud, nt sõit kliendi juurde jne) üle ei vaielda. Need on lihtsalt igaühe enda kanda.

Nii kaovad teemade ringist mobiili ja läpaka ost, auto liising jne. Siis saad teha üksinda otsuseid ja täielikult nende eest vastutada. Mina ise olen rakendanud seda meetodit juba aastaid. Ühiste ettevõtete kuludesse ei pane enda mobiili arveid, auto kulusid, arvutipargi uuendamisi ja koolitusi.

Koolitused on tihti väga erineva hinnaga ja minu elus sageli on need teadmised mitme ettevõtte jaoks. Milleks sellised vaidlused? Hoiame aega ja närvirakke kokku. Seega leivad eraldi kappidesse, aga panna seljad vastakuti ja teha kõvasti asjalikku tööd.

 

Muu osaluse protsent

Kas osalus võiks olla teise suhtega? Ikka võib. Tegelikult on täiesti mõtetu kakelda osaluse eest väärtusetus ettevõttes. Pigem omada vähem kui pool tulu teenivas ettevõttes kui rohkem kui pool kahjumit teenivas või tühises firmas.

Kui osalusuhe on näiteks 51:49, siis teatud juhtudel on võimalik teha osanikelepingus märge, et enamusosanikul (51% omanikul) on +1 hääl. Siis ei teki kindlasti vaidlusi, kuid see ei ole ka siis konsensus.

 

Ettevõtluse eesmärk on teenida kasumit

Oluline on siinkohal mõista, et ainus tõsiselt võetav põhjus miks olla osanik, on teenida omanikutulu. Käia ringi püstipäi teadmisega, et oled omanik, aga samas ise dividende ei võta või ei ole neid maksta, on minu jaoks veidi narr.

 

Osalus tähendab kapitaliga varustamise kohustust

Tihti on osaluse protsent tugevalt seotud kapitali sisse panemisega. Seega osalus tähendab ka kapitali sisse panemise kohustust, kui beebi ehk ettevõte seda vajab.

 

Võrdne pühendumine ja panustamine

Loomulikult on läbi aegade olnud väga edukaid kahe-mehe-ettevõtteid. Õigupoolest näiteks start-up firmade puhul ootavadki investorid sellist suhet. Tahetakse, et noored ettevõtjad pühenduksid võrdselt ja jäägitult, sest üks asi on vaadata numbreid ja prognoose, teine asi on aga näha team’i ja selle potensiaali.

Loodan, et suutsin anda paar uut mõtet ja kindlust alustada ettevõtlusega. Ettevõtte tegemine ei saa olla väga suur unistus, sest OÜ saab teha tühise poole tunniga. Kogu ettevõtluse protsess aga saab olla suurepärane haridus, mida isegi kõige paremad ärikoolid üksinda ei saa anda.

Anna teada, kas sina teed äri koos sõbraga ja kuidas olete klaarinud tülid? Mislaadi probleemide otsa olete sattunud?